11-nda korruse hotellirõdult paistab India ookean kenasti ära. See on pigem Borown beach, Negombo beach jääb 10 min minna (googeli arvates).
Vaade rõdult.
Hommikul tõmbasid kalurid jälle kalavõrku kuivale. Päike särab. Saab kondid jälle soojaks peale Nuwara Eliya 20-t kraadi.
Tervis on peale eilset paastu ja pikutamist suurepärane. Peale paastu ongi alati väga hea enesetunne. Nüüd hommikul vihtusin banaanid, avokaado ja papaia sisse.
Läksime randa ja tänavatele lonkima. Rannas peeti 1.mai, töörahva püha. Palju tumedaid peanuppe vees ja trilli-tralli. Kahejalgsed vees koos riietega. Budistlik-hinduistlik-ja eriti moslemi traditsioon või mis see on.
Koer tuli vaatama, kas kotis tõesti snäkki ei ole. Polnud jah. Koeri on väga palju ja väga rahulikke.
Laulud-tantsud.
Mustad mehed on üks tõeliselt tüütu asi, mille pärast valgel naisel ei ole Sri Lankal nii tore, nagu võiks olla. Seekord kargas Küllile mingi 3 vanameest kallale ja hakkasid teda kuhugi paati vedama või ma ei saanudki täpselt aru. Üks kiskus tal sandaalid käest, Külli kiskus tagasi ja äsas vanamehele nendega vastu kõrvu. Seega kadusid vanamehed minema. Mustad naised ka naerma. See oli kõige naljakam asi, mida ma siin saarel nägin.
Siis mingi Mohammed, geniaalne müügimees, aga kõik vale, mis ta rääkis, et nende pere teeb seda turistinänni, mis on rannatänava poodides kõik masstoodang. Müügijutt aga tõesti väga osav, oleks pidanud filmima ja oma müügitšätti panema. Mulle tundub, et mustad niiöelda vaesed kohalikud teenivad oma valskusega hoopis rohkem kui mina teenisin hullu orjamisega valgete maal. Hind on alguses üks, aga kui maksma hakkad, siis hoopis teine juba. Ma mingile Mohammedide-maale enam ei soovi, tänan väga.
Poodides aga oli mõistlikke fikseeritud hindu ka, tehti allahindlust ega riputud käte küljes. Nii et toredaid inimesi on ka. Raghul näiteks ka hind ei tõusnud, kui matka eest maksmiseks läks. Kuigi see matk venis palju pikemaks ja ta oleks võinud ka jonnima hakata ja naisele-lastele vihjata. Nuwara Eliyast saadud kõhurohi oli tõhus ja anti tasuta. Kuigi Ayurveda asjad on maru kallid. Ma lubasin neile bookingusse kirjutada väga hea arvustuse, nii nagu ma tegingi. Nende külalisteraamatusse kirjutasime ka. See tegi Raghu meele ka rõõmsaks, et kirjutasime, et matk oli tore.
Ja Negombo (tegelikult Negombost oleme 3 km väljas) rannatänaval ei müüdudki puuvilju. No mis. Läksime viimaseks õhtuks restorani sööma, ühtlasi avastasime, et maru hea, et me ei ostnud kaasa kohalikku jooki Arrakit. Mingi jälkus. Pigem viski moodi, mitte selline mõnus rumm.
Restoranikassid. Said ka kõhu täis.
Ja siis peale keskööd hakkasime lennujaama poole liikuma. Sri Lanka lennujaam oli kõigist seninähtutest kõige kreisim. 2 tundi tulime lõpututest väravatest, passikontrollidest ja kammajjaast läbi. Ja veel passikontrolle. Napilt jõudsime lennule.
Kõik see must mass Sri Lanka lennujaamas igaüks kolme suure kohvriga. Kolisid minema või vedasid kaneeli?? Me nagu ... ???
No ja lennud. Kui Qatari stjuuardessid olid viisakalt riides, professionaalsed (ja kuigi osa lennukitoitu sai otsa), aga nad avasid ise reisijatele kokakoola purgid jne. Finnairi vanaldased stjuuardessid ja stjuuard nägid välja, nagu otse koduköögist jooksnud, ajasid isiklikku juttu ja viskasid kokakoola purgid lastele niisama kätte. Väike Mohammed ei teinud teist nägugi, kui oli oma kokakoola plahvatama pannud, nii et lennuki lagi märg ja lähikonna inimeste riided ka.
Finnairi Helsingi-lennul olime ühed vähesed valged inimesed. Ehk sellepärast pälvisimegi nii suure tähelepanu. Nemad on Virosta, ähhää. Teised kõik mustad koos peredega. Tore neil siin olla. Võid teisi üle kallata millega tahad.
Qatar pealtvaates. Mingi moodne õudus.
Kommentaarid
Postita kommentaar