Päikesetõus Lanzarote lennuväljal. Koerake reisib ka. Barcelona poole tagasiteel. Lanzarotele tahaks kevadel tagasi tulla! Näha, kas viinamarjataimed on suuremaks kasvanud, millised kaktused kevadel õitsevad. Koobastesse ronida. Ookeanilainetesse kasta. Vulkaanilisel maastikul jalutada. Lanzarote on minu arvates kõige kaunim ja stiilsem Kanaari saar. Või-olla isegi, et kõige kaunim minu eelnevalt kogetud saartest. BCN T1 ... T2 ...
Fuerteventura kogu aasta 21-st vihmapäevast 1 oli täna. Küll vedas. Lanzarote ja Fuerteventura saarte vahet sõeluvad kiired praamid, 35 minutiga jõuab kohale. Siia tulime selle tõttu, et Lanzarotel bussiga aaloe farmi ei saanud minna. Nii et, palun väga, Fuerteventura aaloe vera keskus. Need olid kollaste õitega aaloed. Liivadüünid on põhjus, miks Fuerteventurale tullakse. Surfarid saavad lõbutseda. Praegu, talvel, küll maru kõva tuul ja ujuda ei saa. Põhjatuuled ja sooja ainult 19 kraadi ringis. Kohalikud käivad teesärgi ja šortsidega. Ma tõmbasin jope luku kinni. Surfareid oli hulganisti. Fuerteventura on jällegi hoopis teistsugune kui teised Kanaari saared. Suuruselt Tenerifest järgmine, aga elanikke kõige vähem. Saar madal, laavakivine. Külad väikesed, vanad, luitunud. Mitte mingit Manrique kunsti. Siia rohkem tulla ei tahaks. Aga hea, et ära nägin, ei jää kripeldama. Aga vahva ikka, naabersaarel restoranis lõunasöögil käia. Vein oli kohalik, Fuerteventura oma, sa...